Ajalugu

1950-ndatel aastatel sai muusikaharidus Pärnu-Jaagupis Aleksander Marguste ja Konstantin Reinu eestvedamisel sisse õige hoo. Tegutsesid keskkooli puhkpilliorkester, õpilaskoorid. Halinga kolhoosi puhkpilliorkestri nime all jätkas tegevust endine Pärnu-Jaagupi puhkpilliorkester.

Õppimisvõimalus muusikahuvilistele lastele oli tagatud Pärnu Lastemuusikakoolis. Võimalust kasutati usinasti ning muusikapõldu asusid kündma Vello Pukk, Priit Aimla ja paljud teised. Mõtted käisid juba seda rada, et ka Pärnu-Jaagupis võiks tegutseda muusikakool.

1979.aastal vabanes Pärnu-Jaagupis Kalli mnt.9 asuv hoone. Maja, mis algselt ehitati pastor Schultz´i eestvedamisel kiriklikuks palvemajaks ning mille õnnistamine toimus 10.oktoobril 1899.aastal, oli aastakümnete jooksul vahetanud mitmeid peremehi. Nüüd, 70 aastat hiljem, otsustas alev vabanenud ruumid anda asutatavale lastemuusikakoolile. Maja ümbersünni algataja oli Halinga kolhoosi esimees Lembit Tamvere, kes mõtles kaugemale tulevikule: “Mida enam on inimesel võimalusi oma meelisharrastusteks, seda sisukam on tema elu. Kes armastab muusikat lapseeast, kingib teistelegi meeldivaid elamusi. Kui on linnades laste jaoks muusikakoole, miks ei peaks neid rajama maa - asulaisse.” Lembit Tamvere mõte leidis toetajaid Pärnu agraartööstuskoondise Pärnu-Jaagupi piirkonna nõukogus. Tänu kohalikele ettevõtlikele inimestele, eeskätt Pärnu-Jaagupi Keskkooli tolleaegsele õppealajuhatajale pr. Linda Lillemägile ja Halinga kolhoosi esimehele hr. Lembit Tamverele (kindlasti veel paljudele teistele jaaguplastele), avati 1981.aastal Pärnu-Jaagupis laste muusikakool.

Eesti NSV kultuuriministri Loti allkirjaga käskkirjas nr.276 (14.august 1981) lastemuusikakoolide avamise kohta on esimese punktina kirjas: “Avada 1981/82. õppeaastal Kingissepa Lastekunstikool, Paldiski Lastemuusikakool ja Pärnu-Jaagupi Lastemuusikakool.” Direktori ametikohale kinnitati hr. Madis Schmidt.

Pärnu-Jaagupi Lastemuusikakool alustas 5 õpetajaga ning õppima asus 54 õpilast (22 klaveri erialal, 17akordioni erialal, 7 viiuli erialal, 7 puhkpilli erialal ning 1 löökpilli erialal). Muusikakooli direktorina (1981-1998) ja ühtlasi puhkpillieriala õpetajana (kuni aastani 2000) asus tööle härra Madis Schmidt, klaverieriala õpetajana härra Tõnu Rein, viiulieriala õpetajana proua Virge Nigol, akordionieriala õpetajana proua Tiiu Tiik, muusikaliteratuuri ja solfedzo õpetajana proua Aade Rikka-Erits.

1.septembril 1981 toimus muusikakooli avaaktus keskkooli aulas. Kuu aega kasutati keskkooli ruume õppetöö läbiviimiseks. Samal ajal sisustati klasse vastremonditud hoones Kalli maanteel. Remondi oli majas teinud kolhoos ning see nõudis poolsada tuhat rubla. Majas oli seitse klassiruumi, saal, õpetajate tuba ning direktori kabinet. Rajooni kultuuriosakond ja kultuuriministeerium muretsesid kontsertklaveri, pianiinod, akordione ja muid pille. Palju noote ja muusikainstrumente andis meile M.Lüdigi nimeline Vändra Muusikakool. Oma majas algas õppetöö 1.oktoobril 1981.a.

Õpetatavad erialad on aastate jooksul muutunud. Alustasime klaveri (õpetajateks aegade jooksul T.Rein, A.Rikka-Erits, A.Maalmann-Ojasaar, V.Lilleste, E.Michelis, A.Pärn-Mühlberg, H.Räis-Ottender, E.Endoja, S.Koppel-Piisang, E.Jaanivald, E.Taul), akordioni (õpetajateks T.Tiik, A.Siniväli, L.Sikka, A.Sihver-Kaljula, H.Kruusa, M.Liivamägi-Ubaleht, A.-L.Viljaste, H.Vabi, R.Niin), viiuli (õpetajateks V.Nigol, E.Musikka, K.Korindt-Karu, A.Lukk, R.Saulski, K.Kivi-Küünarpuu, H.Randla, meie vilistlane S.Laanesoo, E.Tammiku, I.Aitai), klarneti (M.Schmidt, I.Tõnisson), fagoti (M.Schmidt), flöödi (M.Schmidt, I.Tõnisson, L.Palu) ja ksülofoni (M.Schmidt) erialadega. Vahepealsetel aastatel (1983-1986) õpetas härra Robert Kasemägi trompetit ja metsasarve. On pakutud õppimisvõimalust ka aldi, tenori ja tuuba erialadel (õpetajateks M.Schmidt, R.Kasemägi) ning plokkflöödi erialal (M.Schmidt, I.Tõnisson, T.Reimets, L.Palu). Aastast 2007 jätkub taas vaskpuhkpillide õpetus (M.Allmann 27.07.1972-26.01.2011, T.Vallist, K. Kivi). Aastast 2012 jätkub saksofoniõpe (L. Mäevälja).

Laulu eriala sai alguse 1995.a. õpetaja Elena Mägi eestvedamisel. 1998.a. alustas kitarrimängu õpetamist Gajane Kurbanova. Suurimaks saavutuseks peame koostöövõimalust fantastilise pedagoogi Ilmar Tõnissoniga, kelle eestvedamisel alustasime 2002.a. suupilliõpetust. 2005. aastast on vanema astme õpilastel võimalus õppida pop-jazz osakonnas (I.Palu, E.Taul) ning 2006. aastast saab õppida ka erinevaid kandleid (R.Niin, M.Mölder). Pilliõpetuse kõrval kuuluvad õppekavasse rütmika (H.Ottender, E.Mägi, I.Palu), solfedzo (H.Ottender, E.Mägi), muusikalugu (H.Ottender) ja improvisatsioon (I.Palu).

Huvi muusikakooli vastu on aastate lõikes erinev. Õpilaste arv kõigub 50-70 vahel. Meie kooli teeninduspiirkond on üpris lai: Pärnu- Jaagupi alev, Halinga (s.h. Libatse, Vahenurme jt.) ja Are vald. Õppimisvõimalust pakume ka lastele Vigala, Kaisma ja Koonga vallast. Viimased aastad on näidanud huvi kasvu muusikaõpingute vastu. Kindlasti aitavad siin omalt poolt kaasa muusikakooli juures 1994. aastast tegutsevad mudilaste laulu- ja mängurühmad (juhendavad E.Mägi ja A.Ojasaar, meie vilistlane T. Mägi), mis valmistavad ette harjumust õppimaks muusikakoolis. Tänaseks on laste arv selles rühmas tunduvalt kasvanud ning laste vanuski kõigub 2-7 aastani. Eelkool on hüppelauaks muusikakooli astumisel. Eelkooli vanemate rühmade õppekavasse kuulub lisaks rütmikale ka plokkflöödiõpetus.

Aastast 2002 töötame uues, renoveeritud majas Kooli t. 2, milles on 8 klassiruumi, õpetajate tuba ning avar saal.